Tsau!
Selline liiklus Sentosa saarel, Singapuris :)
Nii palju siis Singapurist :)
Minu kallid pereliikmed!
Kuidagi järsku lõppes see Austraalia blogi. Eile nostalgitsesin Austraaliat taga ja lugesin, mis ma siin kõik kokku olen kirjutanud. Ütleme ausalt - mul on ikka mega lahe elu! Eks ole nii tõuse kui mõõne, kuid üritan ikka positiivne olla ja endale meelde tuletada, et mis ei tapa, teeb tugevaks.
Minu viisa Austraalias lõppes 5.märtsil 2016 ja eks olin ka viimase minutini riigis. Minu lennuk läks isegi (kui õigesti mäletan) 00:10 juba järgmisel päeval siis. Eks ta raske oli, moraalselt. Kohvrid mahtusid ikka lubatud piiridesse ning juurde maksma ei pidanud. Samal päeval lendasin siis Broomest Perthi. Mingit hüvastijätu pidu ega muud sarnast polnud. Ainult pisarad ja palju kallistusi. Edasi Perthist jõudsin Singapuri. Seal peatusin neli päeva. Sain täiesti omaette olla. Singapur meeldis mulle väga. Peatusin imelisel Sentosa saarel. Sai palju ringi jalutatud ja imetletud sealset ilusat loodust. Sain ka natuke shopatud.. Jälle polnud ju ammu poodides käinud ja välja nägin nagu maalt ja hobusega kaltsakas, aga sain end korda tehtud, et oma kalleid koduseid mitte šokeerida. :) Hetkel tagantjärele kirjutades ikka raske meenutada, mis ma kõik seal ära tegin. Aga tollel ajal oli tuju kuidagi nii nullis (Austraaliast lahkumise pärast), et ei olnud üldse motivatsiooni midagi kirja panna. Samas Singapur ise mulle väga meeldis ja koguaeg mõtlesin, et tahaks sinna tagasi minna, aga mitte üksi. Minumeelest seltsis ikka lõbusam. Kusjuures seal olles mõtlesin, et võiks ka kauemaks Singapuris peatuda. Töö leiaks seal suht kergelt (teeninduse vallas vähemalt).
Kodumaale Eestisse naasesin 10.märtsil. Armas Risto tuli mulle lennujaama järgi. Seekord maandusin Tartusse. Oi kui nunnu pisike lennujaam meil ikka on. Pisem kui Broomes. Eestis oli hea olla - värske õhk, oma kodu, omad inimesed. Mul oli Broome palavusest ikka nii sada meetrit, et jube.
Eestis nautisin igat päeva ja igat kohtumist - mõni jääb ikka väga sügavale südamesse meelde. Meeldis nii päikeseline kui ka vihmane ilm. Esimese nädala jooksul sain juba ka tööle. Oma erialasele töökohale hotelli London. Siin olen siiamaani ja väga rahul. Olen saanud erialaselt tugevalt areneda. Mõtlen, et aeg on läinud väga kiiresti. Varsti juba viis kuud siin olnud. :)
Tänaval trehvan ikka erinevate inimestega kokku ja põhilised küsimused on: "Oi, sa tagasi!? Kauaks? Kas tagasi ka lähed?" Mõtlesingi, et äkki keegi teist ikka hoiab mu blogil silma peal ja kas või endalgi pärast hea lugeda. Seega jah, panen oma plaanid ja asjad kirja, et siis teate, äkki ühinete ka minuga :)
Hetkel siis elan Tartus, töötan hotellis adminnina. Plaani lähitulevikus ära minna ei ole. Aga samas nagu on ka... Nimelt sain ma juba aprillis Kanada viisa kätte. Sinna saan minna aasta jooksul ehk siis kuni 2017 aprillini võin riiki siseneda ja olla seal aasta, või kaks (kui väga tahta). Eks suht kindlasti hakkan ka blogi Kanada kohta pidama. Austraaliasse mul hetkel minna pole mõtet. Saaksin sinna turistikaga ja siis ei saa tööd teha, ja nii rikas ma pole, et ilma tööd tegemata seal hakkama saaksin. Jah, paljud saavad igast teisi asju tehes, aga ma selles suhtes nagu kindla peale mineja. Kui ikka kindlalt tööd ei saa, siis ei kipu minema. Aga muidugi saab ka mustalt tööd tehes ja on palju inimesi, kes niimoodi seal hakkama saavad.
Aga eks Austraalia igatsus on juba peal küll. Alguses ei olnud üldse, aga nüüd saan aru, et ikka on. Siiski üks osa minu armsast elust.
Hetkel tõmban otsad kokku ja eks ma ikka üritan siia miskit kirja panna.
Olgem tublid ja nautigem Eesti suve, mis on tegelikult niiii ilus ja hea!
Teie Krissu :)
Minu viisa Austraalias lõppes 5.märtsil 2016 ja eks olin ka viimase minutini riigis. Minu lennuk läks isegi (kui õigesti mäletan) 00:10 juba järgmisel päeval siis. Eks ta raske oli, moraalselt. Kohvrid mahtusid ikka lubatud piiridesse ning juurde maksma ei pidanud. Samal päeval lendasin siis Broomest Perthi. Mingit hüvastijätu pidu ega muud sarnast polnud. Ainult pisarad ja palju kallistusi. Edasi Perthist jõudsin Singapuri. Seal peatusin neli päeva. Sain täiesti omaette olla. Singapur meeldis mulle väga. Peatusin imelisel Sentosa saarel. Sai palju ringi jalutatud ja imetletud sealset ilusat loodust. Sain ka natuke shopatud.. Jälle polnud ju ammu poodides käinud ja välja nägin nagu maalt ja hobusega kaltsakas, aga sain end korda tehtud, et oma kalleid koduseid mitte šokeerida. :) Hetkel tagantjärele kirjutades ikka raske meenutada, mis ma kõik seal ära tegin. Aga tollel ajal oli tuju kuidagi nii nullis (Austraaliast lahkumise pärast), et ei olnud üldse motivatsiooni midagi kirja panna. Samas Singapur ise mulle väga meeldis ja koguaeg mõtlesin, et tahaks sinna tagasi minna, aga mitte üksi. Minumeelest seltsis ikka lõbusam. Kusjuures seal olles mõtlesin, et võiks ka kauemaks Singapuris peatuda. Töö leiaks seal suht kergelt (teeninduse vallas vähemalt).
Kodumaale Eestisse naasesin 10.märtsil. Armas Risto tuli mulle lennujaama järgi. Seekord maandusin Tartusse. Oi kui nunnu pisike lennujaam meil ikka on. Pisem kui Broomes. Eestis oli hea olla - värske õhk, oma kodu, omad inimesed. Mul oli Broome palavusest ikka nii sada meetrit, et jube.
Eestis nautisin igat päeva ja igat kohtumist - mõni jääb ikka väga sügavale südamesse meelde. Meeldis nii päikeseline kui ka vihmane ilm. Esimese nädala jooksul sain juba ka tööle. Oma erialasele töökohale hotelli London. Siin olen siiamaani ja väga rahul. Olen saanud erialaselt tugevalt areneda. Mõtlen, et aeg on läinud väga kiiresti. Varsti juba viis kuud siin olnud. :)
Tänaval trehvan ikka erinevate inimestega kokku ja põhilised küsimused on: "Oi, sa tagasi!? Kauaks? Kas tagasi ka lähed?" Mõtlesingi, et äkki keegi teist ikka hoiab mu blogil silma peal ja kas või endalgi pärast hea lugeda. Seega jah, panen oma plaanid ja asjad kirja, et siis teate, äkki ühinete ka minuga :)
Hetkel siis elan Tartus, töötan hotellis adminnina. Plaani lähitulevikus ära minna ei ole. Aga samas nagu on ka... Nimelt sain ma juba aprillis Kanada viisa kätte. Sinna saan minna aasta jooksul ehk siis kuni 2017 aprillini võin riiki siseneda ja olla seal aasta, või kaks (kui väga tahta). Eks suht kindlasti hakkan ka blogi Kanada kohta pidama. Austraaliasse mul hetkel minna pole mõtet. Saaksin sinna turistikaga ja siis ei saa tööd teha, ja nii rikas ma pole, et ilma tööd tegemata seal hakkama saaksin. Jah, paljud saavad igast teisi asju tehes, aga ma selles suhtes nagu kindla peale mineja. Kui ikka kindlalt tööd ei saa, siis ei kipu minema. Aga muidugi saab ka mustalt tööd tehes ja on palju inimesi, kes niimoodi seal hakkama saavad.
Aga eks Austraalia igatsus on juba peal küll. Alguses ei olnud üldse, aga nüüd saan aru, et ikka on. Siiski üks osa minu armsast elust.
Hetkel tõmban otsad kokku ja eks ma ikka üritan siia miskit kirja panna.
Olgem tublid ja nautigem Eesti suve, mis on tegelikult niiii ilus ja hea!
Teie Krissu :)
Viskan teile paar pilti ka siia siis:
Eestlastest ka mõni pilt:
Ja siis igast muidu lahedad hetked, mis vahepeal olnud on:
Ja siis Raikoga.. Pole möödas päeva kui ma ei mõtle sinu peale.. Puhka rahus kallis Raiko.
