Jälle on seljataga long weekend ehk pikk nädalavahetus (laup, pühap, esmasp valgetel inimestel vaba). Mina muidugi töötasin jälle. Aga seekord tähistati Austraalias ANZAC (Australian and New Zealand Army Corps during the First World War) päeva, millest oli 25.04.15 möödas sada aastat. Minu jaoks tähendab see tööl hullumaja. Ja seekord olin ma selles hullumajas üksinda, ilma abiliseta. Kohati oli juba nutt kurgus ja mõtlesin, et saadan kõik sinnasamma, kuid siis tuli mulle üks tüdruk siiski appi ja peakokk käis ja vabandas ette-taha (nagu see olukorra paremaks teeks), et ei kutsunud kohe kedagi mulle appi. Just paar päeva enne mõtlesin, et oh, mulle täiega meeldib seal töötada. Heh. No nüüd pühad läbi ja peaks tagasi normiks minema. Kaks päeva tööl veel ja siis tuleb paar päeva puhkust. Ootan küll juba.. Hommikuti tahaks ikka kauem magada juba. See vist sellest, et ilmad meil siin ikka päris jahedaks läinud (täna oli hommikul 15 kraadi!!!!!!!!!) ja hommikuti ei taha sooja teki alt väga välja tulla siis.
Muud põnevat toiminud hetkel pole.
Peatse kuulmiseni
Teie Krissu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar